Uudised

Estonian Cultural Foundation in Tallinn Town Hall, 20.12.1990.

Avanes keskkond Tormisega seonduvate sündmuste tutvustamiseks

Veljo Tormise Virtuaalkeskusel sai valmis sündmuste veebileht, kuhu iga laulja, koorijuht ja sündmuskorraldaja saab oma Tormise-teemalise info ise sisestada ja seda otse veebist jagada, et jõuda laiema publikuni. Keskuse edasised plaanid on ambitsioonikad. Alates 2021. aasta lõpust on Veljo Tormise Virtuaalkeskuse arenduspartner rahvusvahelise haardega Eesti firma Thorgate. Thorgate keskendub enamasti erilahenduste pakkumisele tööstuse ja tervise valdkonnas, kuid kuuldes ambitsioonikaid plaane võeti projektina ette ka Tormise Virtuaalkeskuse edasi arendamine. “Loomisel on taaskasutatav komponent, mis IT-keeles tähendab seda, et ka teised Eesti autorid saaksid sama lahendust iseenda või oma lähedaste loomingut leitavaks ja loetavaks tegemisel kasutada”, kirjeldab Thorgate’i võtmekliendihaldur Karl Õkva Klassikaraadiole antud intervjuus. “Virtuaalmuuseumid on enamasti vaid väga suurtel muuseumitel nagu Louvre ja MoMa, aga miks mitte alustada trendi ka autorite virtuaalmuuseumitega. Tehnoloogia arenedes on järjest rohkem võimalik virtuaalselt keskusest läbi käia, erinevaid ajaetappe või teemasid teistmoodi kogeda. Thorgate grupp on alati keskenud targale tööle ja lahendustele, mis aitavad muuta maailma paremaks ning võttes arvesse Tormise Virtuaalkeskuse eesmärke, siis üheskoos Virtuaalkeskuse meeskonnaga suudame me luua midagi, mida saavad kasutada kümned, kui mitte sajad teised autorid. See võiks olla Eesti kultuurivaldkonna pärand ülejäänud maailmale.” Koostöö algfaasis pandi paika prioriteedid ning dokumenteeriti seni tehtud lahendused. “Veljo Tormis soovis, et info tema loomepärandi kohta oleks kõigile soovijatele avalikult kättesaadav. Selles suunas jätkub ka koostöö Thorgate’iga. Kuna Virtuaalkeskuse arenduse esimesed sammud tehti juba Veljo Tormise eluajal, on tulnud algselt kasutuses olnud tarkvara pidevalt uuendada,” sõnab projektijuht Iti Teder. “Keerukaim osa arendusplaanis on diskograafia, kust saab teavet Tormise muusika esindatusest heliplaatidel. Lähim eesmärk on info mitmekülgselt otsitavaks ja leitavaks tegemine. Töös on ka kõikvõimalike Veljo Tormisega seonduvate trükiste andmebaas, mis hõlmab sadu raamatuid, tuhandeid artikleid, noodiväljaandeid, kavalehti ja muud. Arendamisel on uudiste ja toetajate sektsioon ning Veljo Tormise seoseid regilauluga kajastav projekt, mille eestvedaja on tunnustatud folgispetsialist Ants Johanson. Üks suur osa projektist on Tõnu Tormise hallatav fotokogu, mis hõlmab aastate jooksul kogunenud kümneid tuhandeid fotosid. See on oluline samm Eesti kultuuriloos, sest lisaks Veljo Tormise pärandi korrastamisele sisaldab fotoarhiiv jäädvustusi ka tema kontaktidest ja mõttekaaslastest. Keskus plaanib luua ka virtuaalse külalisteraamatu, kuhu koguneksid muusikute ja kuulajate kogemused Veljo Tormise muusika ja tema isikuga.” Veljo Tormise Virtuaalkeskus tegeleb eesti helilooja Veljo Tormise loomepärandi korrastamise, digiteerimise, säilitamise, levitamise ning rahvusvahelise tuntuse edendamisega. Suuremad tähtpäevad eesmärkide saavutamiseks on Veljo Tormise 95. sünniaastapäev ning “Tormis 100” aastal 2030. ​​Kuidas lisada oma sündmust? Ava veljotormis.com, vali sündmused ja täida ankeet infoga.

Loe lähemalt
Rasmus Puur. Foto: Birgitta festival

Birgitta festivali avab Rasmus Puuri maailmaesiettekanne Tormise ooperist "Lalli"

Tallinna Filharmoonia avab Birgitta festivali Veljo Tormise 1989. aastal poolelijäänud ooperi „Lalli“ Rasmus Puuri lõpetatud versiooniga. Veljo Tormis alustas 1989. aastal tööd ooperiga, mis põhineb Eino Leino näidendil „Lalli“. Koostöös Soome ühe oma aja tuntuma lavastaja Sakari Puuruse ning abikaasa Lea Tormisega loodi ooperi libreto. Veljo Tormis jõudis ooperiga vaid alustada kuni töö eri põhjustel katkes. Sama materjali ainetel on Tormis hiljem kirjutanud teosed „Sinikka laul“ sopranile ja segakoorile ning „Piiskop ja pagan“ (kirjutatud ansamblile The King's Singers). Leino näidendil „Lalli“ põhineva kahevaatuselise ooperi keskmes on mees Lalli, kes elab rahus oma naise ja tütrega keset üksildast põlismetsa. Segamatu üksindus ei kesta kaua – külast jõuab Lallini kuuldus Inglismaalt saabunud piiskopist, kes on saabunud kõiki „paganaid“ ristima ja ristiusku vastu võtma. Ka ümbritsev külakogukond keelitab Lallit seda tegema, kuid mees ei nõustu. Temal on oma jumal, Lapi kõrb ja Kaikkivalta. Ta ei mõista, miks ta ei või omaette ja rahus, ristiusuta edasi elada – ei sega nende pere ju kedagi ega vastupidi. Las teised võtavad ristiusu vastu, Lallil on oma usk. Piiskop Henrik seda nii jätta ei saa ning asub ähvardama. Kahe maailmataju ja -vaate vahel kasvab pinge, mis ei jäta puutumata ühtki pereliiget ega küla. Kõik liigub vääramatult punkti, kust edasi ei saa. Ühel tuisusel-tormisel talveõhtul juhtub midagi pöörast, mis lõpetab kõik. Sekkub saatus ja surm. Ooperi sõlmküsimused puudutavad tugevalt ka praegust aega. Igaühel on oma tõde, mida kasvõi vägisi teistele peale surutakse, selle asemel et lasta igaühel rahus oma tõega olla. Kuidas suuta elada kogukonnas ja austada teiste vabadust ning väärtusi. Kuidas kohaneda muutuva maailmaga. Ooper on soome keeles. Tõnu Kaljuste ja Nargenfestivali palvel lõpetas Tormise alustatud ooperi helilooja Rasmus Puur. Ⓒ Tallinna Filharmoonia Piletid: http://www.filharmoonia.ee/birgitta/programm/tulekul/kontsert/1317-tormis-puur-ooper-lalli-ehk-mere-keskel-on-mees-maailma-esiettekanne Rohkem infot: https://pealinn.ee/2022/05/01/veljo-tormise-ooper-raagib-kuidas-oma-toega-teisi-allutatakse/

Loe lähemalt
logo post

Logokonkursi näitus

Veljo Tormise Kultuuriselts korraldas möödunud aastal Veljo Tormise Virtuaalkeskuse avamise puhul logokonkursi, mille eesmärk oli leida Virtuaalkeskusele tänapäevane visuaalne identiteet. Konkursile laekunud 63 töö hulgast valis žürii parimaks Margus Tõnnovi ideekavandi. Kunstnik Margus Tõnnovi loodud logo alus on fragment visuaalsest heliribast ja see on žürii sõnul jõuline ja minimalistlik. Žürii koosseisus olid Veljo Tormise Kultuuriseltsi nõukogu, digikultuuri aasta eestvedaja Martin Aadamsoo, helilooja perekonnaliikmed ning valdkonna spetsialistid Atko Januson, Helene Vetik ja Marko Kekišev. Vaata näitust: https://veljotormis.com/et/galerii/?gallery=virtuaalkeskuse-logokonkursi-naitus Loe lisaks: https://kultuur.err.ee/1092058/veljo-tormise-virtuaalkeskuse-kujunduskonkursi-voitis-margus-tonnov

Loe lähemalt
Foto autor: Rene Jakobson

Tormis 91 Nargenfestivalil

05. august 2021 Veljo Tormise 91. sünniaastapäeva pühendas Nargenfestival Tõnu Kaljuste juhatusel 1967. aastal valminud Tormise loomingule. Kavas "Eesti kalendrilaulud", mis koosneb viiest alatsüklist – "Mardilaulud", "Kadrilaulud", "Vastlalaulud", "Kiigelaulud" ja "Jaanilaulud". https://kultuur.err.ee/1608298344/filharmoonia-kammerkoori-uue-hooaja-avab-tonu-kaljuste-veljo-tormise-muusikaga Foto autor: Rene Jakobson

Loe lähemalt
Foto: Tõnu Tormis

Mälestades Jaan Kaplinskit

09. august 2021 Mälestame mitmete väga oluliste Veljo Tormise laulude sõnade autorit, kirjanikku ja luuletajat Jaan Kaplinskit (22.01.1941 – 08.08.2021). https://kultuur.err.ee/1608301980/suri-jaan-kaplinski Foto autor: Tõnu Tormis

Loe lähemalt
Foto: Klassikaraadio

Intervjuu: Veljo Tormise Virtuaalkeskuse tegevjuht Ulvi Rand Klassikaraadios

5. august 2021 Veljo Tormise Virtuaalkeskuse tegevjuht Ulvi Rand käis Klassikaraadio stuudios rääkimas Tormise pärandi arhiveerimisest, Tormise näitusest Kuusalu Rahvamajas ja helilooja 91. sünniaastapäeva sündmustest Kõrveaial. https://klassikaraadio.err.ee/1608286053/suveduur-5-augustil-veljo-tormis-temufi-anti-marguste-90/1342731

Loe lähemalt