Eesti Filharmoonia Kammerkoori viiepäevase turnee raames esinetakse olulisemates Hollandi kontsertmajades Utrechtis, Tilburgis, Amsterdamis ja Haagis, lisaks ka Belgias Antwerpenis. 20. märtsil toimunud Amsterdami Muziekebouw kontsertõhtu pakkus ligi kuuesajale kuulajale emotsioonideküllase ja meeldejääva elamuse.

Vaid eestikeelsetest lauludest koosneva kaheosalise a capella kava “Kreek en Tormis” on kokku pannud koori kunstiline juht ja peadirigent Tõnu Kaljuste. Esimene osa on pühendatud Cyrillus Kreegi loomingule ning teine Veljo Tormise teostele. Niivõrd suures mahus Kreegi loomingut ei ole Hollandis varasemalt üldse esitatud. Tõnu Kaljuste meenutab: “Tormis ise on öelnud, et on Kreegi usku – ehk temagi usub folkloori olemust kunstimaterjalina.” Ta lisab: “Ühiseks jooneks võib tuua, et mõlemad heliloojad jätkavad rahvalaulu sidumist kunstmuusikasse.”. Muziekebouwga on kooril juba pikaaegne koostöö ning sealses kontsertmajas ollakse väga oodatud esinejad.

Kontsert algas Cyrillus Kreegi ilmalike lauludega, andes tooni üleva musikaalsuse õhtule, publiku seas oli märgata palju kuulajaid, kes kavalehe tõlkeid rida-realt jälgisid, et ka teoste täpset sisu mõista. Koori laitmatu intonatsioon köitis koheselt kuulajate tähelepanu ning hoidis kaasatuna kogu aja vältel. Kontsertkava esimese poole tipphetkeks oli koori hingestatud esitus C. Kreegi hällilaulust “Maga, maga, Matsikene”. Nüansirikas tõlgendus ja maitsekas fraseering näitasid koori kõrgtasemelist vokaalset võimekust, jättes Hollandi publiku mõtlikult lummatuks.

Kui kontserdi esimese poole lõpetas pikk kokkuvõtlik aplaus, siis teise poole puhul aplodeeris publik ka juba peale ühtainsat pala. Veljo Tormise “Eesti kalendrilaulude” tsüklist esitati “Mardilaulud” “Kadrilaulud” “Vastlalaulud” “Kiigelaulud” ja “Jaanilaulud”. Lisaks kaunile kooskõlale sai tunda ka koori mängulisust, mil esitusse pikiti minimalistlikke kuid ülimalt efektseid koreograafiaelemente, seeläbi lisades Hollandi kuulaja jaoks võõrkeelsele tekstile rohkem sügavust ja tahke. “Tänamise” ajal lisati kummardavad žestid, “Jaani hobu” ajal imiteeriti lõbusat hobusõitu. Publikule ootamatult, “Kitsas kiik” esitusel võttis dirigent koori kõrval istet ning koos kiiguti vaikselt muusika rütmis. Ääretult meeldiv oli märgata ka kohest saalisolijate kaasakiikumist. Kogu kava teine pool jättis autentse kooslaulmise mulje, kus dirigent sekkus vaid vähesel määral, usaldades laulude loomulikku kulgu. Siiski iga pala esituslaad oli läbimõeldult viimistletud, näidates koori omavahelist tugevat sidet ja usaldust.

Kaasahaarava kava viimase tsükli järel ei tahtnud ovatsioonid lõppeda ning koor kutsuti lavale tagasi lisalooks. Esitati C. Kreegi “Õnnis on inimene” mis sidus õhtu jooksul esitatud programmi taas ühtseks tervikuks. Kontsertturnee kinnitas taaskord Eesti Filharmoonia Kammerkoori rahvusvahelist menu ja kõrget taset, olles silmapaistvad Eesti koorimuusika tutvustajad maailmas.

Arvustus: Eva Karo (Veljo Tormise Virtuaalkeskus)

Foto: Anneli Ivaste