Tormis 95 võistulaulmise taidluskooride kategoorias teise koha saavutanud Segakoor Hannijöggi video "Noore suve muinasjutt" (dir. Mariell Aren) tõi esile Veljo Tormise loomingule omase pärimusliku maailma ja tugeva emotsionaalse väljendusjõu. Konkursi järel antud intervjuus rääkisid koorilauljad Mariin Veskimäe ja Ain Trolla sellest, kuidas Tormise muusika aitab tunnetada sidet oma juurte, esivanemate ja rahvusliku identiteediga.

Eriti sügava jälje on lauljatele jätnud Veljo Tormise „Ringmängulaulud“ tsüklist „Ingerimaa õhtud“. Nendes lauludes ei kuule koorilauljad pelgalt meloodiaid või sõnu, vaid terveid maailmu, mis ärkavad nende silme ees ellu.

Mariin Veskimäe meenutas, et just „Ringmängulaulud“ tsüklist „Ingerimaa õhtud“ puudutasid teda kõige tugevamalt ajal, mil ta kooriga liitus. Nende laulude mõju on tema sõnul nii võimas, et vahel tabab ta end alte kuulama jäämast. „Mul tekib alati tunne, et näen vaimusilmas vanu seto naisi oma suurte sõlgedega põllul tööd tegemas. Nad rassivad ja laul käib sealsamas töö kõrval. See on selline tunne, et ma tunnetan oma juuri lausa varbaotsteni välja.“

Vestluskaaslased tõdesid, et just sellistes lauludes peitubki pärimusmuusika eriline jõud. Need ei jutusta üksnes lugu, vaid loovad kuulaja peas terve pildi. Ain Trolla sõnul hakkavad laulude kujundid otsekui filmilindina silme ees jooksma.

„Ingerimaa laulud jutustavad selle hetke lugu,“ ütles ta. „Kui laulad näiteks Sirjala sillast, siis hakkab kohe pilt silme ees liikuma. Vahel ongi oht jääda seda lugu kuulama ja ise vait jääda.“

Tema sõnul täitsid sellised laulud kunagi palju enamat rolli kui lihtsalt meelelahutus. Need olid viis, kuidas kogukonnad oma lugusid, kogemusi ja teadmisi põlvest põlve edasi andsid.

„See oligi vorm, millega vanasti lugusid edasi anti. Palju neid kirjamehi siis ikka oli, kes kõik üles kirjutasid,“ märkis Trolla.

Lauljad võrdlesid neid lugusid ka omamoodi rahva muinasjuttudega. Nii nagu muinasjutud kannavad edasi tarkust ja mälestusi, hoiavad ka vanad regilaulud elus inimeste lugusid, rõõme, muresid ja maailmatunnetust.

Kuigi vanade laulude sõnad ei pruugi tänapäeva kuulajale alati täielikult arusaadavad olla, ei vähenda see nende mõju. Vastupidi – sageli sünnib iga kuulaja jaoks oma isiklik lugu.

„Isegi kui ma kõigest sõna-sõnalt aru ei saa, on need lood nii võimsad, et emotsioon kandub ikkagi üle,“ rääkis Veskimäe. „Ja pärast hakkab igaühel peas jooksma juba oma lugu.“

Lauljate hinnangul peitubki pärimuslaulu kestvus selle ajatuses. Sajanditevanused laulud kõnelevad endiselt samadest tunnetest, mis puudutavad inimesi ka praegu – armastusest ja igatsusest, rõõmust ja kaotusest, elust ja surmast. Need lood aitavad mõista, kust me tuleme, ning annavad tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas tugeva kuuluvustunde.

„Need samad sõnumid on kandunud sajandite tagant tänasesse päeva,“ tõdeti vestluses. „Ja annavad selle tunde, et olengi eestlane.“

Vaata Segakoor Hannijöggi "Noore suve muinasjutt" videot SIIT.
Videoproduktsioon: Hansavideo