Muusikateadlane, pedagoog ja publitsist Tiia Järg oli viie kümnendi vältel üks innukamaid Veljo Tormise muusika propageerijaid Eestis.

Muu hulgas kirjutas ta arvukalt artikleid temast ja tema muusikast, mitmel Tormise muusikaga heliplaadil on tema saatetekst ning alates 2003. aastast regulaarselt Klassikaraadio eetris olnud Tiia Järgi autorisaade „Järjehoidja” peatus Veljo Tormise muusikal ja tegevusel kümneid kordi. Entusiasti ja propagandisti tegevuse kõige hõlpsamini kättesaadav osa avalikkuse jaoks ongi raadiosaated „Järjehoidja”.

Oluline ühenduslüli Veljo Tormise ja Tiia Järgi vahel oli Moskva pedagoog Juri Fortunatov, kes alates 1960ndatest oli Tormise muusika innukas toetaja Venemaal. Kui Järg 1970ndate algupoolel õppis Moskvas aspirantuuris, oli Fortunatov seal ka tema õppejõud. Järgi ja Tormise innustus Fortunatovist on 1990ndatel kajastust leidnud mitmes artiklis ja raadiosaates.

Tiia Järg armastas eesti muusikat ja selle arengulugu. Ta süüvis peentesse detailidesse ja tõmbas ajalooraamatust välja jäänud seikade vahele ühendusjooni. Kõige enam huvitas teda inimlik aspekt muusikaloos.

Pedagoogina oli ta range ja tundub et ka rumaluse suhtes halastamatu, kui lugeda ajakirja Teater.Muusika.Kino vanadest numbritest tema kokkuvõtteid õpilastööde „pärlitest”.

Mullu kuulsid Veljo Tormist meenutama kogunenud inimesed helilooja sünnikohas Kõrveaial Tiia Järgi pöördumist meenutusega Suurest Heliloojast.
Mõned katked:

... Veljo Tormis inimesena – kõrge moraaliga, suure eneseväärikusega, täpne.

... Mõeldes Tormise tehtule, tundub mulle, et ta ei olegi niisama lugusid kirjutanud. Lood on kõik sõnumiga. Ma tahaksin teda nimetada sõnumitoojaks.

... See äratab lihtsalt imestust ja imetlust, kui aegumatud on Tormise sõnumid, kui sügavalt nad toimivad. Ja kui mõelda, mis garanteerib selle sõnumi jõudmise meieni, kuulajateni, siis ma arvan, et see on teoste konstruktsioon. Teose ülesehitus on Tormise ajas, aegruumis sõnumikandjana üks võimsamaid Eesti muusikas.

... Meenutage, kuidas on meie suhtumine rahvalaulu muutunud Veljo Tormise intensiivse tegevuse toimel. Tormis juhtis meie tähelepanu sellele, et rahvaviis ei ole teema, vaid on iseseisev terviklik kunstivorm. Üks asi on seda öelda, teine asi on seda kunstivormi ja tema eksisteerimise tingimusi nii hästi tundma õppida, et sa hakkad seda tajuma endastmõistetavana.

... See kõik kordub. See loovisiksuse roll ühiskonna ees jääb ühiskonna poolt tema eluajal reeglina mõistmata.