Revolutsioone on olnud erinevaid: poliitilisi, sotsiaalseid ja kultuurilisi, kuid muusikalised revolutsioonid on olnud haruldased. Eestis lauldi vabaduse nimel. 1980. aastate lõpus lõi Laulev revolutsioon laineid ka naaberriikides, Lätis ja Leedus. Nõukogude Liidu liberaliseerimise poliitika ei suutnud Balti riikide rahvast vaos hoida. Nad ihaldasid iseseisvust ning saavutasid selle harmoonilises ühtsuses.

33-aastane Ingrid Mänd (neiupõlvenimega Roose) on Eesti Koorijuhtide Liidu juhina väga teadlik laulmise tähtsusest kodurahvale. Ta reisib mööda ilma dirigentidele ja koolijuhtidele kõneledes ning muretsedes, et mõned kultuuritraditsioonid võivad kaasaegsete nõudmiste surve all käest libiseda.

"Maailm muutub ja tänapäeva noortel on palju muid tegevusi. Traditsioone on keerulisem hoida, ometi hakkame oma häält kasutama lasteaias ning enamikus koolides on koorid kõikides vanusegruppides. Võib öelda, et kõik laulavad. See on olnud hea süsteem, mis hoiab inimesi muusika lähedal."

Nüüd aga tunneb ta, et peab koolijuhtidele ja poliitikutele meelde tuletama, kui oluline on kultuur rasketel aegadel. "Ja praegu on meil rasked ajad. Kultuur on see, mis meid lohutab. Me unustame, et meil on seda vaja."

Sarnaselt muule maailmale tabas ka Eestis laulmist pandeemia rängalt, kuid jõulise taastumise märgiks koguneb järgmise aasta juunis Euroopa kultuuripealinna Tartusse traditsioonilisele laulu- ja tantsupeole ligi 9000 lauljat ja puhkpillimängijat. Mänd peab seda äärmiselt oluliseks, nähes selles rahva moraali tõstmise ja solidaarsuse väljenduse võtmerolli, mis aitab vältida allakäiku.

"Üha enam sukeldume individuaalsusse; tundub, et paljud soovivad olla eraldi, töötada oma kodudes ja ühiselt mitte tegutseda. Laulmine ühendab inimesi ning aitab jagada tugevaid emotsioone. Laulupeod Eestis on ülitähtsad sündmused, mis kaitsevad meie keelt ja kultuuri. Oleme väike riik, mis kuulub NATO-sse, kuid vaid 1,2 miljoni inimesega pole meil piisavalt ressursse. Venemaa kõrval oleme üliväikesed. Meil peab olema koorimuusikat; see on üks suurimaid tugevusi, mis meil on."

Ingrid Mändil on oluline roll Tartus toimuval laulupeol, kus ta dirigeeridid 80-liikmelist Prantsuse orkestri koori (Chœur de l'Orchestre de Paris) kandes ette Eesti helilooja Veljo Tormise teost "Unustatud rahvad", mis taaselustab mitmeid Siberist kadunud keeli, sealhulgas Soome, Eesti, Leedu, Läti ja Ungari keeli. Tormis rändas nendes piirkondades 1970. aastate lõpus, salvestades hääbuvaid keeli ja rahvaviise, enne kui kirjutas monumentaalse kuueosalise teose.

See on hüpnotiseeriv, meditatiivne muusika nihkuvate, kiireloomuliste harmooniatega, mis on lauljatele eriliseks väljakutseks. Kui Mänd ja Pariisi orkestri koor esitasid selle teose esmakordselt märtsis käesoleval aastal, pälvisid nad kiire tunnustuse Pariisi Filharmoonia publiku poolt. "Prantsuse keel on elav keel ja alguses oli nii publikul kui ka lauljatel raske mõista, et keel võib lihtsalt kaduda. Proovis nägid lauljad kõvasti vaeva häälduse kallal ja kulutasid mitu tundi sõnade õppimisele ning ma imetlen nende pühendumust väga."

Pariisi orkestri koor esitab “Unustatud rahvaste” kolm tsüklit uuesti Tartu 2024 festivalil 15. juunil, kaasates traditsioonilise riietuse, ehted, tantsuetendused ja videoprojektsioonid.

"Need on töölaulud, pesulaulud, pulmalaulud ja matuselaulud. Soome-ugri rahvad laulsid neid, et tuju üleval hoida; ilm oli sageli halb ja töö oli raske. Väikesed rühmad nendest unustatud piirkondadest kogunevad endiselt, püüdes hoida oma keeli ja traditsioone elus, isegi Pariisis. «Mõned käisid kontserdil ja üks vanaproua saabus oma rahvariietes. See oli väga liigutav."

Ingrid märgib, et Eestis enamik lauljaid on Veljo Tormise muusikaga hästi kursis. Põnev on kuulda prantslasi nendes keeltes laulmas. "Publik teab sageli rohkem, kui arvab!"

Tartu laulu- ja tantsupidu kestab 16.-22.06 juunini ja algab tantsupeoga "Juure juures", kus osaleb üle 2400 tantsija vanuses 3-70 aastat. Eelnevalt toimub kaks seminari, kus õpetajad annavad samme oma tantsurühmadele edasi. Tantsupeo kunstiline juht Kristel Maruste ütleb: "Kevadel teeme eksami, kus kõik rühmad demonstreerivad oma esinemisi, jälgides samas ka Eesti rahvusrõivaste kandmist. Meil on segu traditsioonilistest ja kaasaegsetest elementidest. Ligi pooled tantsudest on olnud osa meie traditsioonist juba üle 50 aasta, teine pool on uuslooming, mis hoiab tugevat sidet meie kultuurijuurtega."

Laulupidu “Õnn ja rõõm” on samuti avatud kõikidele vanuserühmadele. Lauljad osalevad kuues erinevas kooris, lisaks mitmetele puhkpilliorkestritele. "Selline traditsioon on alguse saanud meie esimestest laulupidudest, mis toimusid 1869. aastal, samuti Tartus,” ütleb Laulupeo kunstiline juht Küllike Joosing, kelle sõnul tegelevad koorid repertuaariga aasta läbi. "Kevadel saame suuremates gruppides kokku eelproovides. Eeldatakse, et meie muusikaõpetajad ja dirigendid on eelproovide ajaks oma kollektiivides head tööd teinud." Repertuaar koosneb traditsioonilisest a cappella koorimuusikast ja suurematest teostest, mida saadab Tartu Vanemuise orkester.

Laulupeo raames toimuvad ka väiksemate koosseisude esinemised. Ava- ja lõppkontserdiks tulevad kokku kõik 9000 lauljat. Nii suurte lauljate jõudude juhatamine võib olla keeruline, kuid Eesti laulupidude pika ajaloo jooksul on välja kujunenud meetodid, kuidas see massiivne koor koos hingama ja laulma panna.

Küllike Joosing ütleb, et festivalil kõlavad nii spetsiaalselt tellitud uudisloomingud kui ka traditsiooniline repertuaar. "Kindlasti tahab publik kuulda midagi uut, kuid olulisem on traditsiooniline repertuaar, mis on meid festivalilt festivalile kandnud, eriti need teosed, mille puhul saab ka publik kaasa laulda."

Osad festivaliüritused ühendavad laulu ja tantsu. Üks neist kannab pealkirja "Üle laia maailma", kuhu tuuakse kokku Eestist ära kolinud eestlased ja Eesti uueks koduks valinud teiste rahvuste esindajad. Siin loodetakse vahetada teadmisi eesti rahvustantsudest ning kasvatada ühist armastust üksteise kodumaa vastu.

Ingrid Mändi tegevus, mis hoiab laulmist Eestis elavana ja aktuaalsena, kannab juba vilja.
Valitsus on pankades ja muudes asutustes algatatud kontorikooride eeskujul samudi koori moodustanud. Üks on aga kindel: laulmise suhtes valitseb poliitiline heatahtlikkus. "President ja peaminister on alati laulupidudel," ütleb Mänd. "See on nende jaoks oluline." Nüüd ehk rohkem kui kunagi varem.

Ingrid Mänd (Roose) juhatab Veljo Tormise "Unustatud rahvaid" Pariisi orkestri koori ees kuupäeval 15.06.2024 Eesti Rahva Muuseumis. Tartu laulu- ja tantsupidu toimub kuupäevadel 16.-22.06.2024.

Autor: Stephen Pritchard (05.12.2023)
Foto: Mait Jüriado
Artikli sponsor: Eesti Ettevõtlus- ja Innovatsiooniagentuur
Allikas: Bachtrack
Tõlkija: Veljo Tormise Virtuaalkeskus