Veljo Tormise 95. sünniaastapäeva puhul toimunud ülemaailmsel Tormis 95 võistulaulmisel pälvis helilooja Liis Jürgens koostöös Baltic Sea Philharmonicuga "Tabu-tabu unenägu" (dir. Kristjan Järvi) kolmanda koha ning seda peeti tõeliselt muljetavaldavaks ja mastaapseks projektiks Eesti kultuuri teadvustamise mõttes globaalsel tasandil.

„Tabu-tabu unenägu“ sündis küsimusest, mille heliloojale esitas dirigent Kristjan Järvi: „Kas saaksid kirjutada orkestrile midagi väga eestilikku?“

Üheskoos arutati võimalust orkestreerida mõni Eesti koorimuusika suurkuju Veljo Tormise teos. See meenutas heliloojale Tormise 1981. aastal meeskoorile kirjutatud laulu, kus kõlavad sõnad „tabu-tabu“.

Nõukogude Eestis kandsid need sõnad tugevat varjatud tähendust. Publik mõistis peidetud sõnumit, sest paljudest teemadest ei olnud ühiskonnas lubatud rääkida. Oma teoses kasutab helilooja tsitaati Tormise algsest laulust „Pärismaalase lauluke“.

Oluliseks osaks teosest sai šamaanitrumm. Kuna ka Veljo Tormise originaalteoses kasutatakse koori kõrval šamaanitrummi, tekkis idee ühendada see pill sümfooniaorkestriga. Kristjan Järvile anti dirigeerimise kõrvale mängida šamaanitrumm ning sellest kujunes lõpuks üks teose äratuntavamaid elemente.

Liis Jürgens kirjeldab end ühtaegu nii orkestri harfimängija kui ka heliloojana. Orkestris mängimine on aastate jooksul andnud võimaluse jälgida tähelepanelikult kogu orkestri toimimist, erinevaid orkestreerimisstiile ning muusikute omavahelist dünaamikat.

„Harf on orkestris vahel vaikne instrument ja see on andnud mulle võimaluse palju kuulata ning jälgida, mis minu ümber toimub,“ ütleb ta.

Heliloojat inspireeris mõte anda löökpillimängijatele võimalus kasutada kogu oma väljendusvahendite spektrit ning ehitada üles kasvav improvisatsiooniline kulminatsioon.

Lisaks orkestrikogemusele on helilooja olnud ka koorilaulja, mistõttu oli „tabu-tabu“ talle tuttav juba varasemast ajast. Tema sõnul saavad selles teoses kokku kõik tema erinevad loomingulised ja muusikalised pooled.

Heliloojana peab ta kõige olulisemaks võimalust luua täiesti omaette maailm, millel on omad reeglid ja sisemine loogika. „Palju minu inspiratsioonist tuleb lihtsalt armastusest heli vastu,“ ütleb ta. Inspiratsiooni pakuvad improvisatsioon, loodus, inimesed ja igapäevaelu. Jürgensi jaoks on tähtis, et muusika jõuaks publikuni ning looks sideme interpreetide ja kuulajate vahel.

Oluline on ka peast mängimine, mis võimaldab muusikutel olla laval vabam ja emotsionaalselt avatum. Helilooja sõnul meenutab selline lähenemine isegi teatriproduktsiooni, kus interpreedid ei loe lihtsalt nooti, vaid elavad muusika päriselt läbi.

Noortele heliloojatele annab ta lihtsa soovituse: alustada. „Väikesed sammud viivad unistusteni. Tuleb lihtsalt järgida oma tähte ja hakata tegutsema.“

Teose pealkiri „Tabu-Tabu unenägu“ viitab unenäolisele ja poeetilisele atmosfäärile, mille ümber kogu kompositsioon üles ehitati. „Meie igapäevane reaalsus on tegelikult üsna unenäoline,“ sõnab helilooja.

Artikkel põhineb osaliselt Katharina Wickeli intervjuul helilooja Liis Jürgensiga, mis salvestati 25.08.2023.

Foto: Peter Adamik

--

„Tabu-tabu unenägu“ (2022)
Parmupill, šamaanitrumm ja sümfooniaorkester

Maailmaesiettekanne: Baltic Sea Philharmonic, dirigent Kristjan Järvi; 23.03.2022, Koningin Elisabethzaal, Antwerpen, Belgia
Eesti esiettekanne: Baltic Sea Philharmonic, dirigent Kristjan Järvi; 12.08.2022, Birgitta Festival, Pirita kloostri varemed

Vaata Tormis 95 võistulaulmisel osalenud videot SIIT.

Rohkem infot Tormis 95 võistulaulmise kohta on leitav SIIN.