Väsimatu ja häälekas propagandist ning eesti muusika asja ajaja Tiia Järg sai 80. Veljo Tormis on tema prioriteetide nimekirjas kindlalt esimeste seas.

Põhjalikes ja kirglikult kirjutatud artiklites Cyrillus Kreegi muusikast kinnitas Järg korduvalt, et Tormis rõhutab – olen Kreegi-usku. Küsimus on siin eelkõige suhtumises rahvamuusikasse ja küsimuses, kuidas helilooja sellega suhestudes ennast positsioneerib.

Tundub, et Järg ise on aastakümnete vältel muusikat uurides ja sellest enda meelest kirkamaid hetki esile tuues pöördunud Tormise-usku.

Veljo Tormist ja tema muusikat on Tiia Järg käsitlenud paljudes artiklites ja raadiosaadetes. Korduvalt on ta mõtestanud ja uurinud ka Tormise loomingu motoks peetavat ütlust, et mitte tema ei kasuta rahvamuusikat, vaid rahvamuusika kasutab teda.

‟Looming on kunstniku elu ainus õigustus. Kui meile läheb korda looming, siis loomingu sünd mitte vähem.”

(Tiia Järg. ‟Mõned killud, mis õnne vist ei toonud aga lausõnnetust ka mitte”, Teater.Muusika.Kino 2000-08)

Kui Järg kirjutab või räägib muusikast, siis hindab ta faktide täpsust ja loogiliselt korrastatud joont. Asjad peavad olema korras. Mõte olgu arusaadav, seosed selged ja rõhutused paigas.

Sellel on tugev mõju. Öeldu jõuab rohkem kohale ja mõte jääb seda kinni hoidma.

‟Muusikasõber peaks eneselt tõsiselt küsima, mida Tormise muusika on talle andnud või tähendab. Küllap igale erinevalt. Tuletage meelde oma esimene mulje Tormise muusikast. Kas mäletate oma suhtumist koorilaulu enne ‟Hamleti laule” või ‟Maarjamaa ballaadi”? Oma suhtumist rahvalaulu enne ‟Eesti kalendrilaule” või ‟Liivlaste pärandust”? Muutunud oleme ise ja me suhtumine Tormise teoste toimel kindlasti ka. Oleme õppinud nägema põllulille ilusana.”

(Tiia Järg. ‟Kalevipojad ja kroonikakirjutajad”, Eesti Päevaleht 1995-09-16)

Heli võib olla tugev. Sõnal on jõud. Jaksu ja tervist Teile edaspidiseks, Tiia Järg!

Foto © Tõnu Tormis