Veljo Tormis alustas 1989. aastal tööd ooperiga, mis põhineb Eino Leino näidendil „Lalli“. Koostöös Soome ühe oma aja tuntuma lavastaja Sakari Puuruse ning abikaasa Lea Tormisega loodi ooperi libreto. Veljo Tormis jõudis ooperiga vaid alustada kuni töö eri põhjustel katkes. Sama materjali ainetel on Tormis hiljem kirjutanud teosed „Sinikka laul“ sopranile ja segakoorile ning „Piiskop ja pagan“ (kirjutatud ansamblile The King Singers).
Leino näidendil „Lalli“ põhineva kahevaatuselise ooperi keskmes on mees Lalli, kes elab rahus oma naise ja tütrega keset üksildast põlismetsa. Segamatu üksindus ei kesta kaua – külast jõuab Lallini kuuldus Inglismaalt saabunud piiskopist, kes on saabunud kõiki „paganaid“ ristima ja ristiusku vastu võtma. Ka ümbritsev külakogukond keelitab Lallit seda tegema, kuid mees ei nõustu. Temal on oma jumal, Lapi kõrb ja Kaikkivalta. Ta ei mõista, miks ta ei või omaette ja rahus, ristiusuta edasi elada – ei sega nende pere ju kedagi ega vastupidi. Las teised võtavad ristiusu vastu, Lallil on oma usk. Piiskop Henrik seda nii jätta ei saa ning asub ähvardama. Kahe maailmataju ja -vaate vahel kasvab pinge, mis ei jäta puutumata ühtki pereliiget ega küla. Kõik liigub vääramatult punkti, kust edasi ei saa. Ühel tuisusel-tormisel talveõhtul juhtub midagi pöörast, mis lõpetab kõik. Sekkub saatus ja surm.

Ooperi sõlmküsimused puudutavad tugevalt ka praegust aega. Igaühel on oma tõde, mida kasvõi vägisi teistele peale surutakse, selle asemel et lasta igaühel rahus oma tõega olla. Kuidas suuta elada kogukonnas ja austada teiste vabadust ning väärtusi. Kuidas kohaneda muutuva maailmaga.

Ooper on soome keeles. Tõnu Kaljuste ja Nargenfestivali palvel lõpetas Tormise alustatud ooperi helilooja Rasmus Puur.