Reedeõhtune kontsert 4. aprillil Rahvusvaheliste Trompetipäevade 2025 raames tõi Tallinna Jaani Kirikus lavale muljetavaldava koosseisu Eesti parimatest puhkpillimängijatest ning uue vaatenurga Veljo Tormise loomingule. Tallinn Brass Academy tõestas, et Tormise koorimuusika võib kõlada sama hingestatult ka vaskpillide esituses. Kontserdil esitati kolm Tormise teost: „Raua needmine“, „Meelespea“ ning „Ingerimaa õhtud“. Lisaks Tormise loomingule kõlasid ka teosed J.Sibeliuse, V.Petrovi ja M.Mussorgski repertuaaridest.

Erakordne koosseis ja sügav eesmärk

Kontserdil astusid üles mängijad, kelle seas olid nii Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kui ka Rahvusooper Estonia muusikud, aga ka need, kes igapäevaselt enam laval ei esine. Üle 16-aastastest kuni 70+ veteranideni ulatuv koosseis lõi tõeliselt erilise ja sünergilise atmosfääri. Korraldaja Neeme Otsa sõnul oli see kindlasti üks kordumatumaid kontserte, mida nad seni on teinud – ja õnneks mitte viimane.

„See pole ainult kontsert, vaid hariduslik ja identiteeti toetav missioon – tuua eri põlvkonnad kokku, et koos kõlada,“ rõhutas dirigent Mihhail Gerts. Seda inspireerivat väidet toetas ka noore trompetisolist Eerik Bahovski vaatepunkt.

Esimene kohtumine Tormisega – vahel alateadlikult

Mitmed noored muusikud meenutasid, et nende esmane kokkupuude Tormise muusikaga ei olnudki ehk teadlik. „Noorena õpime ju rohkem lastelaule või klassikalisi trompetiteoseid – võimalik, et mõni Tormise laul oli seal sees,“ sõnas noor trompetist Jan Marius Laur. „Aga see, et nüüd mängin tema teost puhkpilliansambliga, on kindlasti esimene teadlik kogemus.“
Ka trompetisolist Triin Ustav meenutas, et tema tutvus Tormise loominguga alles tänavu muusikaajaloo tunnis: „Olin nime kuulnud, muidugi, aga ei olnud varem süvenenud. ‘Raua needmine’ on aga teos, mida ilmselt iga eestlane on vähemalt korra kuulnud.“

Neeme Ots, üks projekti eestvedajatest, tõdes: „Just see alateadlik ürgsus ongi oluline – see näitab, kui sügavalt Tormis meie kultuuri ja mälusse on juurdunud. Tema looming on kohal isegi siis, kui me ei teadvusta seda.“

Puhkpillid kui uks uude maailma

Publikule jäi mulje, et vaskpillid lausa rääkisid omavahel. See efekt ei olnud juhuslik – mitmed esinejad nimetasid, et just selline dialoogilisus ongi uus ja värske aspekt, mida nende seade Tormise muusikale lisab. „Me ei tahtnud mängida lihtsalt noote – me tahtsime jutustada lugu, nagu laulaks vana talunaine oma külale,“ tõdes Jan Marius Laur.
Dirigent Mihhail Gerts märkis ka kuidas Tormise muusika kannab endas lugu, mille edasiandmine ei sõltu kasutatud vahenditest. Vaskpillid annavad sellele täiesti uue, ent usutava kehandi.
Võimsa kõla kõrval tõid esinejad esile ka seda, kui suur potentsiaal on Tormise kooriloomingul just puhkpilliansamblites. „Need seaded on täiesti uus nähtus Eesti muusikamaastikul – ja nende loomine väärib jätku kindlasti ka tulevikus,“ lisas Neeme Ots.

Ürgne side rahvaviisiga

Veljo Tormise muusika sügavaimad juured ulatuvad eesti rahvalaulu ja regilaulu pärandisse. „See on meis nagu DNA tasandil olemas – põlvkondade pikkune mälukiht, mis kutsub esile emotsioone, mida me ei oskagi alati sõnadesse panna,“ rääkis dirigent Mihhail Gerts. Samuti tõi ta ka esile huvitava ajaloolise kõrvalepõike: „Kui Eduard Tubin arvas kunagi, et rahvaviisi peab töötlema, siis Tormis leidis, et see kõlbab ka täiesti autentsel kujul. Aastakümneid hiljem nõustus Tubin temaga. Ja just see autentsus ongi Tormise kooriloomingu tuum.“
Ka trompetisolist Eerik Bahovski tõdes, et see, mis Tormise muusika Eestlaste südametesse paelub, on just see ühtekuuluvuse kergus, mida ta muusika loob ning, mis on meie rahvast aidanud edasi ka kõige keerulisematel eluperioodidel.

Neeme Ots lisas: „Tormise võime säilitada ehedus ja samas liikuda ajas edasi on midagi, millest tänapäeva noored muusikud võivad väga palju õppida.“

Veljo Tormis elab edasi – uues kõlas ja põlvkonnas

Kontserti jäävad saatma soojad tunded, aukartus rahvapärandi ees ja lootus, et sellised seaded jõuavad veelgi laiemalt publikuni. Veljo Tormise looming ei seisa paigal – see elab ja hingab uutes kooslustes ning uute esitajate kaudu, tuues eesti ürgse hinge tänasesse päeva. Ka kõik noored solistid nentisid üheskoos suurt soovi jätkata oma teekonda Veljo Tormise palade esitamist puhkpillidel.

Nii nagu ütles Neeme Ots: „Tormis ei vaja tõlget – tema muusika kõnetab igas keeles, ka vaskpillide kaudu,“ elabki Veljo Tormis edasi oma muusikas, mis kõnetab ja ühendab meid kõikide oma juurte ja ajalooga, pakkudes uusi ja inspireerivaid esitusvõimalusi, mis toovad rahvaviisi ja pärandi tänasesse maailma.

Autor ja intervjueerija: Paula Hakkaja (Veljo Tormise Virtuaalkeskus)