"Esmane idee panna Olevi tegemised, saavutused ja ajalugu kaante vahele, sündis 38 aastat tagasi ta viiekümnendal juubelil. Paraku pikaks ajaks see vaid mõtteks jäigi, sest ka peale korduvaid pakkumisi oli Olevi vastus alati eitav. Kui aga tulime mõttele peamiselt fotomaterjalile põhinev köide koostada, saime suurele karbitäiele piltidele tuginedes algust teha. Raamatu kokkupanemisel olid suuresti abiks Olevi enda ülidetailne kodune arhiiv ja pildikogu. Teosesse sai 22 peatükki, 540 pilti ja 320 lehekülge, see kätkebki endas Olevi elu läbi fotode."
Olev Oja ja Veljo Tormis said tuttavaks 1956 aastal Tallinna Muusikakoolis, mil Veljo asus tööle verinoore pedagoogina ning Olev õppis samaaegselt koorijuhtimist. Tundides torkas teiste seast silma Olev oma aktiivsuse ja sihiteadlikkusega -sealt sai alguse tihe koostöö ja eluaegne sõprus. Oja oli hiljem pikaaegne Riikliku Akadeemilise Meeskoori peadirigent ning tellis repertuaari just Tormise teoseid.
Olevi sõnul olid 60ndate alguses Veljo toodud esimesed meeskooriteosed pigem lihtsa helikeelega. Mida edasi, seda keerukamad ja põnevamad uued teosed sündisid, näiteks "Maarjamaa ballaad" , "Hamleti laulud" , ja "Pikse litaania". Ta lisas: "Me mõlemad, nii koor kui helilooja, arenesime koos. Veljoga vaielda polnud mõtet, kõik oli nootides kirjas ning ta oskas oma soove punktuaalselt sõnastada. Temast sai RAMi jaoks kui meie oma helilooja."
Tormis on öelnud: "Nimekiri minu teostest, mis seotud Oleviga, on muljetavaldavalt pikk- enamus neist ka tema tellitud. Näiteks "Kalevala" 150. juubeli lähenedes planeeriti RAMi kontserttuuri Soomes. Pool aastat enne selle toimumist istusin maha, et hakata tellimustööd täitma- ja sündiski suurvorm "Kalevala 17.runo" kus on 628 rida lauluteksti."
Veljo Tormis ja Olev Oja olid sõbrad elu lõpuni ning käisid tihedalt perekonniti läbi, vahetati uudiseid ja filosofeeriti muusika teemadel laiemalt. Käidi üksteisel külas Pedaspeal ja Kullamäel, meenutati toredaid seiku ja ühiseid mälestusi.
Täna, 16.detsembril, on Olev Oja 88. sünniaastapäev.