Tagasi

Möödub 60 aastat Veljo Tormise ühe tuntuima kooriteose ‟Sügismaastikud” esiettekandest

20. detsember 2024

60 Sügismaastikud

20. detsembril 1964 esitas Teaduste Akadeemia Naiskoor Arvo Ratassepa juhatusel Estonia kontserdisaalis esmakordselt ‟Sügismaastikke”. 60 aastat hiljem on umbes kümneminutiline kooriteos endiselt aktuaalne ja elab oma elu nii kontserdisaalides kui arvukatel heliplaatidel.

Veljo Tormise seitsmeosaline koorisari ‟Sügismaastikud” (tekst Viivi Luik) on paljude kooride repertuaaris nii Eestis kui välismaal. See muusika on ajaproovile edukalt vastu pidanud.

Teos valmis 1964. aasta suvel naiskoorile ning juba kirjutamise ajal pidas Tormis esitajana silmas just Teaduste Akadeemia Naiskoori ja nende dirigenti Arvo Ratasseppa. Järgnevatel aastatel valmisid veel ‟Kevadkillud”, ‟Talvemustrid” ja ‟Suvemotiivid” ning koos ‟Sügismaastikega” moodustavad nad ulatuslikuma koguteose ‟Looduspildid”.

1970ndate keskpaigas valmis heliloojal ‟Sügismaastikest” versioon segakoorile ning see laiendas esitajateringi oluliselt. 2009 kirjutas Tormis ise teose instrumentaalseade kammerorkestrile.
Praegu on ‟Sügismaastikud” välja antud enam kui poolesajal heliplaadil ning teos on saanud tuhandeid esitusi.

Veljo Tormise loomingus on ‟Sügismaastikud” märgilise tähtsusega. Helilooja ise kinnitas, et ungarlase Zoltán Kodály loomingust ja mõtetest saadud impulss, millest sündis ‟Sügismaastikud”, kannustas teda otsima eestlaste muusikalist emakeelt ning samuti toimus just siis pööre tema suhtumises rahvamuusikasse.

‟Sügismaastike” esiettekanne oli väga oluline sündmus Eesti muusika loos kui ka Veljo Tormise heliloojateel.

Foto: Veljo Tormis 1964. aastal Peedul ratta selga istumas, et luua ‟Sügismaastikud” (© Tõnu Tormis).