Intervjuu Taiwani Kammerkoor Mülleri kunstilise juhi ja dirigendi Miss Meng-Hsien Pengiga, kes saavutas II koha Tormis 95 võistulaulmisel.

Paula Hakkaja: Tere päevast, Miss Peng.

Meng-Hsien Peng: Tere! Väga meeldiv teiega kohtuda.

Paula Hakkaja: Väga meeldiv ka minu poolt ja tere tulemast Eestisse!

Meng-Hsien Peng: Tänan sooja vastuvõtu eest.

Paula Hakkaja: Aitäh, et tulite. Palju õnne teise koha puhul Tormis 95 võistulaulmisel! See on minu jaoks üsna hämmastav, et Veljo Tormise muusika on jõudnud nii kaugele kui Taiwan. Kas te räägiksite natuke, kuidas te esimest korda Tormise muusikani jõudsite ja millal seda esmakordselt kuulsite?

Meng-Hsien Peng: Minu esimene kokkupuude Tormise muusikaga oli 2014. aastal, kui kuulsin teost „Muistse mere laulud“. Kuulsin merd, tuult ja kajakaid ning kogu teos kandis erakordset sügavust ja rikkalikku tekstuuri. Tol ajal juhatasin meeste kammerkoori, ja kui kuulsin Tormise muusikat, olin lihtsalt rabatud. See tundus nii sügav ja täis lugusid — mitte üksnes jumalatest või müütidest, vaid ka inimeste hingest, tunnetest, metsast, merest ja maast enesest.

Tormise muusikat juhatades ei kasuta ma käsi ainult rütmi hoidmiseks, vaid selleks, et ühenduda tema südame ja tunnetega. Tema muusika on tõsine, kuid samas ka mänguline ja kontrastiderikas.

Kuigi ma tulen Taiwanist, siit kahekümne tunni kauguselt, ei taju ma mingit vahemaad. Eestisse saabudes nägin maad ja metsi ning tundsin mingit hingesugulust. Mõned võivad öelda: „Sa näed ju teistsugune välja: kollane nahk, mustad juuksed“, kuid minu meelest on eestlased ja taivanlased väga sarnased.

Ka Taiwanis peame oma maad kaitsma. Elame Hiina kõrval ja peame võitlema oma iseseisvuse ja identiteedi säilitamise eest. Seetõttu kõnetab Tormise muusika mind väga sügavalt. See inspireerib mind iga kord, kui tema teoseid esitan. Tema „Pikse litaania“ kõlab minu jaoks nagu südame hüüd maale ja kosmosele. Selles on midagi väga suurt ja tähenduslikku.

Paula Hakkaja: Imeline vastus. Tegelikult vastasiteki juba peaaegu kõigile mu küsimustele! Kuid ma küsin veel ühe: kuidas on teie arusaam Tormise muusikast aja jooksul muutunud. Eriti nüüd, kui mõistate keelt ja sõnu sügavamalt? Kas see on mõjutanud, kuidas te Veljo Tormise muusikat kogete või tõlgendate?

Meng-Hsien Peng: Jah, kolmel viisil.

Esiteks keel ise: eesti keele täishäälikud ja hääldus on väga ainulaadsed, täis energiat. Juba sõnade kõla kannab endas emotsiooni.

Teiseks tähendus: see ei ole ainult jutustus maast või loodusest, vaid vahel ka kirjandus, poeesia, midagi sügavamat kui lihtsalt „hea“ või „halb“.

Ja kolmandaks Tormis ise. Olen näinud tema luulet, tema isiksust ja loomingut. Veljo Tormise maailma ja sõnade mõistmine annab muusikale veelgi tugevama mõju.

Nii et jah – hääldus, tähendus ja lugu kujundavad nüüd seda, kuidas ma tema muusikat tunnetan.

Paula Hakkaja: Kas tunnete, et teie tõlgendus areneb pidevalt, et avastate iga esitusega tema muusikas midagi uut? Kas plaanite tulevikus Tormise loominguga veel tööd teha?

Meng-Hsien Peng: Ma arvan, et tema muusika peegeldab esitaja enda meelt. Kui mina muutun, muutub ka muusika. Ühel päeval, kui olen vanem, kuulen seda võib-olla teistmoodi. Ehk rahulikumalt, võib-olla vihasemalt või ajalooteadlikumalt. See veel paistab, aga tean, et see muutub koos minuga.

Paula Hakkaja: Nii et tõlgendus kasvab koos inimesega.

Meng-Hsien Peng: Just. Te mõistate.

Paula Hakkaja: Suurepärane. Aitäh teile, Miss Peng! Loodan, et naudite oma viibimist Eestis.

Meng-Hsien Peng: Aitäh. Ma juba naudin.

Intervjueeris Paula Hakkaja Kõrveaial, Veljo Tormise sünnikodus helilooja 95. sünniaastapäeval, 7. augustil 2025.

Foto: Eda Hubner