Veljo Tormise 95. sünniaastapäeva tähistamiseks korraldas Veljo Tormise Virtuaalkeskus koostöös Eesti Kooriühingu ning Eesti Kultuuriministeeriumi kultuuriatašeedega ülemaailmse „Tormis 95: võistulaulmise", millest kujunes tõeline rahvusvaheline koorimuusika pidu. Konkursil osales kokku 90 kollektiivi, koori ja solisti eri paigust üle maailma.

Rahvusvaheliste kooride arvestuses kuulutati üksmeelse žürii otsusega võitjaks Šveitsi Junger Kammerchor Basel „Raua needmise“ esitusega, mida žürii nimetas „üle mõistuse heaks“. Auhinna võttis Eestis vastu koori tenor Julian Schmidlin.

Paula:
Tere, Julian! Tere tulemast Eestisse. Mul on väga hea meel, et oled täna siin Kõrveaial, et tähistada Veljo Tormise 95. sünniaastapäeva. Sinu koor on võitnud rahvusvahelise lauluvõistluse. Räägi palun, kuidas see võimalus üldse sinuni jõudis?

Julian:
Ma arvan, et meil oli tõesti vedanud, et selline võimalus tekkis. Me esitasime Šveitsis, Baselis, Veljo Tormise teost "Raua needmine" (Curse Upon Iron), ja ma laadisin hiljem selle esituse klipi Instagrami. Nii Iti minuga ühendust võttiski ja rääkis sellest konkursist. Meil oli olemas salvestus — küll mitte sellest aasta etteastest, vaid varasemast — nii et otsustasime selle saata ja osaleda. Oleme seda teost tegelikult esitanud juba mitu korda.

Paula:
See ettekanne on tõesti vaimustanud kõiki, kes seda on näinud — sealhulgas ka Tormise perekonda. Milles seisneb sinu arvates sellise võimsa esituse jõud?

Julian:
Eelkõige on see muusika ise, mis kõnetab sind. Kuigi meil on olemas tõlked, ei ole see ju meie emakeel, nii et muusika on esimene kontakt — see helide maailm ja kontekst, mis avaneb. Samuti kasvame koos koorina — koos dirigendi ja solistidega. See on tõeliselt kollektiivne kogemus. Me julgustame üksteist ja katsetame erinevaid asju. See on tasakaalu leidmine rõõmsuse ja tõsiduse vahel ning oma isikliku ja ühise kogemuse muutmine millekski, mis tõeliselt kõnetab kuulajat.

Paula:
Sa mainisid, et esmalt tuleb muusika ja alles seejärel süvened sõnadesse ja nende tähendusse. Milline oli sinu esimene mulje sellest teosest enne, kui sa mõistsid sõnade tähendust? Ja kuidas see on aidanud sul paremini mõista Eesti kultuuri tervikuna?

Julian:
Tegelikult polegi oluline, kust sa pärit oled — muusika annab kõigile sama jõu ja väe. Lõpuks ei ole küsimus rahvuses, vaid inimestes, keda see ühendab. Ma leian, et see on huvitav, sest kuigi see pole päris sama, on Šveitsis midagi sarnast olemas jodlimise traditsioonis. Ajalooliselt jodlesid Šveitsi palgasõdurid, kes teenisid välisriikide armeedes keskajal — mitte ainult julguse saamiseks, vaid ka selleks, et tunda sidet koduga ja üksteisega. See pole niivõrd seotud julgusega, vaid pigem kodutunde ja kuuluvuse hoidmisega ka siis, kui oled oma inimestest kaugel. Muusika suudab ületada nii aja kui vahemaa — see ühendab põlvkondi ühise tunde kaudu. See on sama tunne, mis kandub edasi sajandite jooksul.

Paula:
Mind kõnetas väga, et mainisid hirmu kui üht esimest tunnet, mis "Raua needmises" esile kerkib. Kas näed selle teose kollektiivset esitust kui viisi hirmuga silmitsi seista või seda muuta? Võib-olla isegi kui võimalust hirmust vabaneda ja selle asemel leida jõudu ning positiivset energiat läbi muusika? Kuidas sa ise seda protsessi koged, kui teost esitad?

Julian:
Jah, ma arvan, et hirm on universaalne tunne, mida me kõik kogeme. See on midagi, mida ei saa lihtsalt kõrvaldada — see lihtsalt on. Oluline on see, kuidas me sellele reageerime.

Paula:
Sa oled öelnud, et esmalt tuleb muusika ja alles hiljem sõnade tähendus. Kuidas sa kirjeldaksid oma esimest muljet enne sõnade mõistmist? Ja kuidas nende tähenduse tundmaõppimine muutis sinu kogemust — võib-olla isegi arusaama Eesti kultuurist?

Julian:
Sageli on muusikas nii, et mõni teos on väga emotsionaalne, kuid samas korduv — juba tehtut kordav. Teised on seevastu abstraktsed ja kauged. Aga Tormise muusikas need pooled kohtuvad ideaalselt. Seal on värske kõla, otsing uute väljendusviiside järele kooritraditsiooni sees, kuid ilma et see kaotaks ilu või emotsionaalset ausust. Just sealt sünnibki selle muusika peenus — kõigi nende elementide põimumisest. See on emotsionaalne muutumisprotsess, ja minu jaoks ongi see muusika olemus.

Paula:
Millal sa esimest korda Veljo Tormise loominguga kokku puutusid ja kuidas on sinu arusaam sellest ajas muutunud?

Julian:
See on keeruline küsimus. Olen laulnud poistekooris üsna varasest east peale, nii et puutusin paljude teostega kokku juba lapsena, sealhulgas Tormise lauludega nagu "Lauliku lapsepõli" ja "Kaitse, Jumal, sõja eest! (Varjele, Jumala, soasta!)" — mäletan neid fraase siiani. Lapsena oli mu suhe muusikaga siiras ja lihtne — ma lihtsalt lasin end sellel kanda. Hiljem hakkasin teostele lähenema juba teadlikumalt ja analüütilisemalt. Nii ongi minu suhe Tormise muusikaga arenenud koos minu enda teekonnaga laulja ja muusikuna. "Raua needmise" ettekannet ette valmistades avastad alati uusi kihte. See esimene emotsionaalne mulje, mis lapsena tekkis, jääb alati alles, kuid rikastub aja ja kogemusega. Samas on minu arvates oluline, et esineja püüaks iga kord muusikat taas tõlgendada justkui esimest korda — just siis on loos kõige rohkem elu, tõde ja avastamist.

Paula:
Millised on sinu tulevikuplaanid Tormise muusikaga? Kuidas näed ennast tema loominguga seoses edaspidi?

Julian:
"Tormise muusika on midagi, millest ei saa eemalduda — see jääb sinusse. Kui oled seda kord kogenud, tekib alati soov sellesse maailma tagasi pöörduda. Soovin tema loomingut edasi uurida, nii laulja kui dirigendina, sest nii palju teoseid on veel avastamata."

Paula:
Ma usun, et paljud eestlased oleksid väga rõõmsad, kui saaksid kuulda Raua needmise elavat esitust sinu ja Junger Kammerchor Baseli esituses. Aitäh selle inspireeriva etteaste ja vestluse eest siin Kõrveaial!

Julian:
Jah, kindlasti — kui selline võimalus avaneb, tuleksime siia hea meelega tagasi ja esitaksime selle taas. See on imeline viis jääda selle muusikaga seotuks ja jagada seda veel paljude inimestega.

Paula:
Ja ma olen kindel, et see annab taas paljudele kuulajatele kananaha! Suur aitäh sulle.

Julian:
Väga hea meelega. Oli suur rõõm kohtuda ja loodan, et sul on Kõrveaial imeline päev.

Paula:
Aitäh! See paik on imekaunis, ilm on suurepärane. Lähme naudime Eesti Filharmoonia Kammerkoori esituses Veljo Tormise "Eesti naistelaule ja Eesti meestelaule".

Julian:
Just. Aitäh!

VAATA VIDEOT: Veljo Tormis – “Raua Needmine (Curse Upon Iron)” Junger Kammerchor Basel, dirigent Tobias Stückelberger.

Intervjuu viis läbi Paula Hakkaja Veljo Tormise sünnikodus Kõrveaial helilooja 95. sünniaastapäeva pidustustel (7. augustil 2025).
Foto: Iti Teder