Anne Aavik: "Tere tulemast, Ulvi!"

Ulvi Rand: "Tere päevast!"

Aavik: „Me kuulasime siin ühte erakordselt kaunist lugu, mis on tänavu motoks, kui Kõrveaial tähistatakse taaskord Veljo Tormise sünniaastapäeva toreda kontserdiga. Kuusalu kandis toimub augustikuus alati niivõrd palju põnevat, et ei teagi, kuidas kõigile sündmustele jõuda. Kõigepealt räägime 4. augustil aset leidvast kontserdist Kõrveaial. Mis meid tänavu Veljo Tormise kodus ootab?“

Rand: „Me ootame Kultuuriseltsi ja perekond Nurjade poolt rahvast Kõrveaiale. Meie kontsert, mis on sel korral juba kaheksas, kannab pealkirja „Tormis 94. Kust tunnen kodu“. Sel aastal on tippsündmuseks kontsert, kus kuuleme ka seda ilusat Veljo loodud laulu, mis on aegumatu ja mille meloodiat tõenäoliselt kõik tunnevad. Laval on metsosopran Iris Oja ja saatepilliks kannel – Anna-Liisa Eller. Ettekandele tuleb kindlasti ka laule „Unustatud rahvaste“ tsüklist, kuna hõimurahvad on Iris Ojale väga olulised. Tormis on need laulud küll koorile loonud, aga miks mitte esitada neid seekord soolohäälena.

Otse loomulikult on meil juba käimas „Tormis 95 võistulaulmise“ üleskutse. Veljotormis.com veebi esilehelt leiate võistulaulmise info ja allalaaditava plakati (A3 formaat). Me ootame just Veljo lauludest tehtud salvestusi. Osaleda võivad sõpruskonnad, ansamblid, koorid – kõik, kes vähegi aasta jooksul Tormise muusikat esitavad ja võtavad selle enda südameasjaks. Salvestada võib vabalt valitud tehnilise seadmega, kasvõi telefoniga oma laul üles võtta, video YouTube’i laadida ja see meile saata. Kontaktid on Veljo Tormise Virtuaalkeskuse kodulehel (iti@veljotormis.com ja eva@veljotormis.com). Võistulaulmine kestab 7. maini 2025. Selleks ajaks oleme kokku pannud väikese žürii, kes teeb oma valiku. Auhinnad tulevad ka, aga põhiline rosin selle ettevõtmise juures on ikkagi võimalus tähistada Veljo Tormise 95. sünniaastapäeva Kõrveaial 7. augustil 2025. Kindlasti on kavas midagi suuremat ja ägedamat.

Tuleb veel märkida, et sel aastal on sündmusel ka üks eriline moment. Paar aastat tagasi avati Kõrveaial „Isa ise“ näitus, mille autor on fotograaf Tõnu Tormis. Näitusest oli kaduma läinud osa, kuid eelmisel aastal Tõnu leidis või talle toodi need pildid tagasi. Nüüd on puuduolevad kümme fotot ära raamitud ja taastatud.“

Aavik: „Nii et kes on varem käinud ja arvanud, et näitus on nähtud, tasub siiski uuesti tulla, et ka need viimased kümme pilti üle vaadata.

Räägime veel natuke võistulaulmisest. Selle üleskutsega ühinemiseks on meil aega maikuuni, nii et saab alles alustada mõne Veljo Tormise loo õppimist ja selle salvestamist. Aga kas see üleskutse on mõeldud eelkõige juba olemasolevatele ansamblitele ja kollektiividele, kes esinevad, või on see avatud ka näiteks inimestele, kes kodus koos sõpradega musitseerivad ja tahaksid ühe laulu ära õppida ja salvestada? Kas ka kodusest musitseerimisest võib salvestusi saata?“

Rand: „Otse loomulikult! Eesmärk on ikkagi see, et kõikidest videotest moodustub õnnitlus Veljo Tormise sünnipäevaks. Me teeme kindlasti ka virtuaalse tervituse, nagu tegime ka Virtuaalkeskuse avamise puhul Veljo Tormise 90. sünniaastapäeval. Võistulaulmine läheb viraalseks üle maailma, nii et tasub saata kõiki salvestusi. Kui tekib tunne, et tahaks nüüd laulda Veljo Tormist – olgu see siis väga tuntud teos või mõni vähemtuntud lugu, näiteks Tormise varasemast loomingust „Hundisõnad“ või midagi muud – miks mitte! Sellised üllatused ongi kõige toredamad ja annavad ka meile lisaenergiat.“

Aavik: „On kindlasti lugusid, mida esitatakse palju, aga võib-olla tuleb ka midagi sellist, mida pole ammu kuuldud. Kui keegi tahaks osaleda, aga tal ei tule kohe pähe, millist laulu laulda, kust leida Tormise laulude noote või saada muud abi?“

Rand: „Avalikult on ju päris palju noote kättesaadavad. Veljo Tormise Virtuaalkeskuse lehel me noote otseselt pakkuda ei saa, see käib kirjastuste kaudu. Tänapäeval tuleb noote hankida kirjastustest. Kui siiski ei leia, võib pöörduda Veljo Tormise Virtuaalkeskuse poole, me saame aidata. Tuleb ka rõhutada, et üleskutse ei ole mõeldud ainult Eestis elavatele inimestele, vaid kõigile üle maailma. Me teame, et Veljo Tormise muusika austajaid leidub igal pool. Isiklikult tunnen mitmeid inglasi, kes on suured Tormise fännid ja tunnevad tema loomingut erakordselt hästi. Seega ootame salvestusi kõikjalt ja see on kindlasti väga tore!“

Aavik: „Kas Veljo Tormise Kultuuriseltsiga võetakse sageli ühendust ka väljastpoolt Eestit, et midagi tema kohta teada saada või tema kodukohta külastada?“

Rand: „Ikka võetakse! Google on selles suhtes väga hea tööriist, sest kui Veljo Tormis otsingusse panna, tuleb esimese asjana välja VeljoTormis.com ehk Virtuaalkeskuse koduleht. Seal on kontaktid, kuhu pöördutakse. Küsitakse nii minu kui ka Iti Tederi meiliaadressil, ja meil on ka avalike suhete juht Eva Karo, kelle poole samuti pöördutakse. Islandi kooriga oleme käinud Kõrveaial ning teinud Eesti kultuurikorraldajatele väikeseid tutvustavaid retki. Järgmisel aastal plaanime käivitada ka Tormise turismiteed. Tulevikus saab tulla jalgrattaga ja kasutada Kuusalu rattaringluse rattaid. Plaanitud on mitmeid koostöösündmusi. Meie meeskond on väike ja teeme nii palju, kui suudame. Veljo Tormise Virtuaalkeskus on üks osa Kultuuriseltsi tegevusest, aga teine oluline osa on igapäevane töö Kuusalu kihelkonna rahvakultuuri säilitamiseks. Me aitame korraldada üritusi ja toimetada rahvakultuurikollektiive. Oleme nende jaoks kodu või katusorganisatsioon, et Kuusalu valla ja kihelkonna pärimus püsiks ja kollektiivid oleksid elujõulised.“

Aavik: „Kuusalul on tõesti palju, mille üle uhkust tunda. Seal tegutseb Eesti üks vanimaid pasunakooride traditsioone, mis on rohkem kui 150 aastat vana. Lisaks on Kuusalus Eesti vanim meeskoor. Kuidas on õnnestunud, et meeskoor tegutseb nii elujõuliselt, kuigi sageli räägitakse, et meeskooridel on aina raskem lauljaid leida?“

Rand: “Eks ta on paljuski õige nagu sa praegu rääkisid. Kuusalu meeskoor tõesti on asutatud aastal 1867. Teadaolevalt on ta Eesti vanim järjepidevalt tegutsev meeskoor ja ka aastast 1962 on ta järjepidevalt meeskoorina toiminud. Enne seda on olnud ka väikseid ansambli kooslusi erinevatel aegadel, aga meeskoorina on ta koguaeg ikkagi olnud Kuusalu meeskoori nime all. Paljuski on tõenäoliselt ka oma osa selles dirigent Ene Järvikul, kes Kuusallu noore dirigeerimise ala õppurina sattus kuskil 1975. aastal ja on tänaseni Kuusalu meeskoori dirigent. See meeskoor on tema südameasi ja Ene on tõenäoliselt ka meeste südames kogu aeg. Ta on Tallinnast kogu aeg need aastad käinud Kuusalus seda koori juhatamas. Kui me räägime nüüd tänavusest aastast natukene, et see hullumeelne projekt, mis meil “157KMK4EVER” ellu sai kutsutud, ehk mehed hakkame rokkima! Suuresti sellest just tingitult, et sügisel oli meie meeskooris reaalselt kümme meest.”

Aavik: “Oli juba nagu ansambel!”

Rand: “Jah, oli aru saada, et me peame tegema midagi väga pöörast. Inspiratsiooni selleks muidugi andis viimane noorte laulupidu, mis oli nii äge selle uue repertuaariga ja uue hingamise või energiaga. Meil ühe meeskoori liikme Urmas Kirtsi poolt tekkis see mõte, et miks mitte rokiklassika. Ja niimoodi hakkas pall sealt vaikselt veerema, et pöörduti meie kui katusorganisatsiooni Veljo Tormise Kultuuriseltsi poole. Ennem oli muidugi dirigendile see idee maha müüdud ja meie võtsime seda projekti vedada. Ja siis me saime aru, et tulevad rokiklassikalood, aga meeskoorile neid seadeid ei olnud. Ja kuna meil kümme aastat tagasi “Lauritsa lubaduse” projektist oli Tauno Antsiga väga hea koostöö, siis helilooja Tauno Aints võttis selle töö ka sel korral teha. Niimoodi ta vaikselt sealt niimoodi veerema hakkas. Meie olime need, kes hakkasid raha taotlema, projekte kirjutama ja meeskoor hakkas otsima omale uusi liikmeid. Nendega liitus kohe ka meie väga äge ansambel “Uuri Forever”, kes on Kolga kooli noortest meestest kunagi seitseteist aastat tagasi loodud ja nad kogu aeg teevad proove, aga annavad võib-olla aastas ühe kontserdi. Meie neid kõiki teame, nad on väga ägedad noored mehed. Nende nõusserääkimine ei olnud üldse mitte raske. Ja sealt lahti läks. Algul Tauno tegi seaded, ansambel mängis seaded õiges rütmis sisse ja meeskoor hakkas selle järgi vaikselt õppima. Teine pool on selles, et enamjagu lauludest on inglise keelsed. Meeskooriliikmed on paljuski eakad, et see oli teine väljakutse. Ühisproovid on juulikuu sees juba toimunud ja mina olen väga üllatunud, kui äge see tuleb! Tasub tulla kontserdile.”

Aavik: “Lauritsapäeva paiku, kui teil Kuusalus tavaliselt on kombeks suuremaid ja uhkemaid kontserte korraldada nagu “Lauritsa lubadus”. Ootate kindlasti külalisi ka väljastpoolt Kuusalu. Kaugelt kuulama, kuidas meeskoor rokib.”

Rand: “Ootame inimesi kahele kontserdile, mis toimuvad Kuusalu kirikuaias. Ainult kaks ainulaadset võimalust on sellest osa saada, 9. ja 10. augustil ootame rahvast kella seitsmest. Pileteid on võimalus osta Piletitaskust ja kohapealt tund enne algust. Ehitatud on spetsiaalne lava, oleme toonud toolid. Kogu meeskoori ja “Uuri Foreveri” poolt on kaasatud ka mõned solistid: Sissi, Robert Linna ja Martin Kuningas. Lisaks meie enda vallamees Marek Tammets on teinud siduva lavastuse, vahel on tekstid ja intervjuud, mida juhib Mihkel Tikerpalu. Tuleb tõeliselt äge!”

Aavik: “Meie jutuajamise lõpetab Kuusalu meeskoor. Salvestus on aastast 1986. Juhatab Ene Järvik ja kõlab üks kaunis Arne Oidi laul.”

Kuula Klassikaraadio "Delta" 1. augusti saadet SIIT.