Meestelaul aastal 2024
Eesti meestelaulul hetkel kõige paremini ei lähe, sest vaadates meeskooride arvu ja koosseisu üle riigi, on numbrid ikka murettekitavad. Poistekoore on meil palju, aga kahjuks ei jõuta edasi meestekoori, sest vahepealne etapp on justkui puudu, ka uus gümnaasiumireform ei toeta järjepidevust kooridest lähtuvalt. Olukorra parandamiseks tuleks pöörduda teismeliste poiste ringkonda ja vaadata kuidas asja edendada.

Tänase seisuga on meil õnneks kooriliikmeid 44. Hiljuti liitusid meiega 3 noort koorilauljat korraga – mis on täielik ime! Olen 15ndat aastaringi selle meeskooriga ja nägin esmakordselt seesugust rõõmustavat juhust.

See tegelikult on aastatepikkuse eeltöö tulemus, eelplaneerides kus kontserte anda, kus promoda koorilaulu üldisemalt, käies mööda koolegi esinemas. Meid on aidanud ka asjaolu, et oleme esinenud koos tantsijate või poistekooriga, et publikust mõni kaasaelaja või isa seeläbi leiaks tee koorilauluni. Viisime ellu pikalt mõttes olnud idee- teha Viljandi Kutsehariduskeskusse noorte vokaalansambel. Kuigi oleme alles algusjärgus, ma pole seal veel ühte aastaringigi olnud, on tänaseks kõik neist liitunud kas meie mees- või segakooriga. Loodan, et see toob pealekasvu veelgi, sest majapeal on noormehi oi-kui-palju!

Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm" igaüks küll eelneva ettevalmistuseta kooritasemel ära ei laula, aga "Sepapoistega" saab kindlasti iga eestlane hakkama!

Veljo Tormise “Meestelaulude” tsüklist
Olen Tartu Ülikooli Kultuuriakadeemias koorijuhtimise õppejõud, eelmisel aastal oli mu käe alt lõpetamas kolm tudengit. Nendega koos tekkiski idee, et Tormise "Meestelaulude tsükkel" ette võtta ning ositi tudengite vahel ära jagada. Eelmise kevade eksamikontserdil dirigeerisidki Artur Müür ("Meeste laul" ja "Meremehelaul"), Sinne Saar ("Lorilaul"), Margit Kolk ("Teomehelaul").

Ning Uno Käär, üks meie üks aktiivsemaid meeskooriliikmeid, korraldas selle kavaga esinemised nii Tallinnasse Botaaanikaaeda ja siia Pärnusse, Raeküla Vanakooli keskusesse.

Tormise teoste sisu ja üldine meelestatus on meie lauljatele mõistetav, neid ei ole vaja dirigendil lahti seletada. Antud "Meestelaulude" tsükkel on just Sakala meeskoorile omane, sest nalja ja vimkasid meile visata meeldib! See on ka aluspind, mis meid Tormisega ühendab. Laule oleme koori jaoks veidi mugandanud, samuti lavadele emotsioone, kostüüme ja liikumisi lisanud. Ega Veljogi on maininud, et rahvamuusikat ei peagi päris tõsiselt ja puhtalt laulma!
Sakala meeskoori agaramad liikmed on Veljo Tormise ja Olev Ojaga seonduvad raamatud läbi lugenud, seetõttu põimisime kontserdi vahetekstidesse lauludega seonduvaid põnevaid fakte ning kommentaare.

Rahvatantsust
Esmakordselt esitasime seda kava Viljandis koos rahvatantsurühmaga Vabajalg, nüüd järgmised kontserdid on olnud koos Ru-Le-Me tantsijatega. Tantsu- ja laulukontsert tervikuna toob saalidesse rohkem publikut ning on kuulajale vaheldusrikkam. Jagasime kava nii, et lauljatel oleks võimalus häält puhata, samuti et kostüümide vahetuseks mõni minut jääks. Kontserdi viimase laulu teeme koos tantsijatega, see on kui kava lõpupuänt.

Hea meelega esineme selle kavaga 2024 veel paikades, kuhu siiani jõudnud pole ning kevad-suvi toob Sakala meeskoorile ka parajalt erinevaid esinemisi üle Eesti.

Küsitles Eva Karo (Veljo Tormise Virtuaalkeskus)