Nad kohtusid Tallinnas, koolipäevil. Lea tahtis saada baleriiniks, Veljot tõmbas muusika. Nad tegid siis koos ka mitu laiema tuntuse saavutanud laulu. Lea kirjutas sõnad, Veljo viisi. Üsna varsti pärast kooli lõpetamist nad abiellusid ja Lea Rummost sai Tormis. Et naine läks Moskvasse teatriteadust õppima, siis siirdus Moskvasse ka mees. See oli põhjus, miks Veljo Tormis sai komponistidiplomi mainekas metropoli konservatooriumis.

Kui nad 1950ndate keskpaigas Tallinna naasid, liikus kumbki edasi oma eriala rajal. Least sai aastatega kõrgelt hinnatud teatriteadlane, arvustaja ja professorist pedagoog, Veljo kogus tuntust muusikat tehes.

Nende kahe tuntuim koostöö sündis mõistagi teatrilaval. 1980. aastal ooperiteatris Estonia lavastunud ‟Eesti ballaadid”, millele Veljo kirjutas muusika ja Lea kompileeris rahvalaulude põhjal mõttelisse tervikusse tekstid, on tänaseni üks mõjukamaid lavateoseid Eestis.

Nii nagu pärast Veljo Tormist jäi tühik Eesti muusikasse, pole ka siinne teatrimaastik Lea Tormise lahkumise järel enam endine.

Foto: Liina Märtson (Kõrveaia, 2017)