Aastal 2024 tähistab Eesti Rahvusmeeskoor 80. juubelit. Mida toob kaasa pidustuste-aasta?

Tõsi, meil käivad pidustused iga viie aasta tagant ja järgmine aasta on koor 80. Tuleb kindlasti ettekandele Tormise "Kalevala 17. runo", sest on ka nö Kalevala-aasta - selle lõplikul versioonil täitub ümmargune juubel.

Teie juhtimise ajal on koor kõvasti noorenenud, lauljate keskmine vanus on madalam kui varasemalt - kuidas on see õnnestunud?

Meenub mulle öeldud soovitus: "Tuleb julgeda unistada!" Kui piisavalt intensiivselt seda teha, hakkavadki osad unistused täituma.

Mida loete enda või koori suurimaks saavutuseks?

Sel ajal, kui olen Rahvusmeeskooriga ise tegelenud, loen saavutuseks kollektiivi tõsiseltvõetavuse tõusu kutseliste muusikute hulgas. Tugevat kuvandimuutust.
Kui oled Eestist väljas, siis inimestel puuduvad kontekst ja eelarvamused - taset võetakse absoluutskaalal täpselt sellest punktist, kus ise asutakse. Siin Eestis on kuvandit oluliselt keerulisem kujundada- kui midagi eestpoolt on tulemas kaasa ning seetõttu arvamus baseerub eelarvamustel. Mulle tundub, et oleme kuvandumuutusega edukalt hakkama saanud ja loen seda enda suureks saavutuseks.

Kas võib öelda, et Tormis on osa koori identiteedist, osa minevikust ja tulevikust?

Kindlasti. Olen seda varasemalt ka julgelt välja öelnud. Tormise muusika esitamine on üks kaalukas põhjus, mis põhjendab ära, miks Rahvusmeeskoori on meile vaja. Valdav enamus meeskoori repertuaarist on paraku selline, et kui keegi teine seda Eestis ei esita, siis jääbki esitamata. Hammas ei hakka peale nii keerulisele materjalile, nagu Tormise loodu. Kui meid ei oleks, ei kõlaks see Eestis enam kunagi.

Kas Tormise looming vajab veel tänapäeval lahtiseletamist või on läbivad siiski aegadeülesed teemad ja elemendid?

Folkloor ise on aegadeülene ning siiani ju väga pika aja ilma lahtiseletamata vastu pidanud. Ning olukord on kindasti täna erinev sellest momendist, mil Tormis need teosed lõi. Ühtpidi on olukord hullemaks läinud, teisalt ka mingites aspektides palju paremaks. Veljo ise on Eesti rahvale, kuulajale ja publikule niivõrd palju teemasid selgeks seletanud, et teatud asjade üle me ei vajagi arutlust. Need on saanudki sootsiumi osaks ja meie, eestlaste, DNA osaks.

Mis teie enda isiklikud lemmikud Tormise loomingust?

Mul on reeglina lemmik see teos, mis parasjagu käsil on. Suudan armuda jätkuvalt ja korduvalt muusikasse. On teoseid, mis satuvad kavadesse tihemini, aga kava on tihti koostatud publikule vastavalt. Mõned teosed kõnetavad rohkem välismaal, teised aga rohkem Eesti kohalikku publikut - sisuliselt enda kultuuri siseringi küsimusi ei ole mõtet minna välismaale pakkuma. Seal need ei kõneta, või ei kõneta samal viisil. Mõned teosed meie repertuaaris, mis on just sel põhjusel laias maailmas rohkem ringi rännanud on näiteks "Pikse litaania" , "Muistse mere laulud", "Tormise mere loits", "Sampo tagumine".