Vanimaks eesti rahvalaulu üleskirjutuseks on peetud fragmenti Nõelamängu laulust:

Nedko Nedko Negleken,
Nedko Negle Neiziken

Sama tekst leidub Audru kihelkonna talupoja Ralli Hansu asjus 1680. aastal Pärnu Maakohtus peetud nn nõiaprotsessi protokollis.

Vanemad eesti laulumängud sisaldavad regilaulu, algselt improvisatoorseid draamaelemente (dialoogi) ja võistluslikku osa, kus jooksu- ja osavusspordis selguvad parimad. See lubab vanemaid laulumänge vaadelda kui (draamaelementidega) tervendusrituaale, mida jaani- ja jõuluõhtutel, aga ka Metsiku mängutubades ja pulmades mängiti. Kuigi viimasel sajal aastal on laulumängud kuulunud lasterepertuaari, on varasemalt kasutatud neid siirderiitustes (sünni-, surma- pulma-, sõja- jmt), aga ka kalendaarsete pühade tähistamiseks. Need laulumängud on olnud meie ürgteater, kus sai ennast proovile panna,
et meel oleks vilunud ja kindel siirdudes ühest maailmaringist teise,
et teada saada tulevikku,
et teada saada, keda hoiavad haldjad ja kellel on õnne,
et leida oma tee ja rada keerulises maailmas ja kodus.

Lavastuses on kasutatud Veljo Tormise kooriseadeid eesti vanematest voor- ja tsõõrlaulumängudest, loitsutekstidest ja liisulugemistest.

Lavastus toimub Viimsi Artiumi ainulaadses ringikujulises vabaõhutünnis.

Kontsertlavastust toetavad Eesti Kultuurkapital, Viimsi Artium, Viimsi vald.